Saadik Vladimiri sügis

Südant embab sügisene Brüssel
hinge kriibib kojamehe luud
silitab mis esimesi lehti

päike pilkab ahanevat kuud
hämarik mil koidul annab suud
piirilepe meenub (mis ei kehti)

unusta kõik kokkuahmit suhkur
eestlane sa isepäine tuhkur
ootamas on Moskva piiripuud

olen täna soe ja suuremeelne
sina aga - morn ja kidakeelne -
jonni oled täis ei miskit muud